DocLogix tähistab tänavu 15. juubelit!

Kas teate, et DocLogixi lugu sai 15 aastat tagasi alguse kahest entusiast-programmeerijast, kes töötasid suurte IT-projektidega ja ei suutnud kuidagi mõista ühte asja – miks ettevõtted investeerivad miljoneid „raha juhtimisse“, s.t arvepidamis- ja ärijuhtimissüsteemidesse, aga ei hoolitse üldse oma intellektuaalse vara, s.t informatsiooni juhtimise eest?

Meeskond startis üheainsa eesmärgiga – pakkuda ettevõtetele lahendust, mis võimaldaks luua mugava, paindliku ja efektiivse keskkonna dokumentide, ülesannete ning protsesside juhtimiseks. Nõnda nägi 1998. aastal ilmavalgust DocLogixi esimene, tollal veel nimetu versioon. Viis aastat hiljem, 2003. aastal asutati ettevõte UAB DocLogix. Tänasel päeval on DocLogix Euroopas tunnistatud parimaks informatsiooni ja dokumentide juhtimise lahenduseks.

Mida me e-dokumentidest teame?

  1. EESTI on kahtlemata e-riik. SKYPE arendati välja Eestis. Eesti valitsus on üle kümne aastat kasutanud erilist e-riigi infosüsteemi, mis võimaldab teha kõiki tegevusi elektroonilises keskkonnas, paberivabalt.
  2. aasta jaanuaris hakati Eestis välja andma riiklikke ID-kaarte. Kaart, mis vastab Eesti digitaalallkirja seaduse nõuetele, on kohustuslik kõigile üle 15-aastastele Eesti kodanikele ja riigis elavatele välismaalastele. Alates 2012. aasta jaanuarist on Eestis ID-kaart rohkem kui 1,1 miljonil inimesel (peaaegu 90% elanikest).
  3. Esile tuleb tõsta Eesti e-maksuametit, kuna tänu sellele on deklaratsioonid eeltäidetud ja deklaratsiooni kinnitamine võtab aega vaid mõne minuti. 2017. aastal deklareeris 96,3% inimestest oma tulud elektrooniliselt.
  4. Hilistel 1990. aastatel tekkis X-Road-nimelise projekti näol eesmärk luua turvaline ja üldkasutatav keskkond infosüsteemide ühendamiseks või nendevahelise andmesuhtluse võimaldamiseks. X-Road tuli tegelikkuses kasutusele 2002. aasta alguses, kui esimese andmebaasina integreeriti X-Roadi rahvastikuregister.
  5. aastal loodi e-Eesti nõukogu. Nõukogusse kuulub viis eksperti ja IKT-sektori esindajat ning kolm ministrit. Nõukogu esimees on peaminister. Töösse kaasatakse vastavalt vajadusele ka teisi riigiasutusi ja eksperte.
  6. aasta lõpus sai Eestist esimene riik, kes pakub välisriigi kodanikele e-residentsuse võimalust. Seda sammu on Eesti valitsus esitanud kui „liikumist piirideta riigi idee poole“. Antud programmi raames saavad mitteresidendid taotleda riigilt nutikat ID-kaarti, mis annab neile Eesti erinevatele e-teenustele füüsilise elanikuga samaväärse juurdepääsu.
  7. aasta juunis esitles Eesti oma e-riigi teenuste platvormi USA Valge Maja esindajatele ning arutati kahe riigi vahelist koostööd.
  8. Esimene digiallkiri anti 2002. aastal. Lõppkasutajatele ja süsteemikoostajatele väljastati hulk vabavara programme. Kõik tarkvara komponendid töötlesid sama, DigiDoci dokumendivormingut.
  9. E-allkirja olemus, selle kasutamine ja e-allkirjade piiriülene koostalitlusvõime on reguleeritud Euroopa Liidu e-identimise ja e-tehingute (eIDAS) määrusega, mis võeti vastu 1. juulil 2016. Seaduse kohaselt on kvalifitseeritud e-allkiri samaväärne käsitsi kirjutatud allkirjaga. Kõik Eesti ametiasutused peavad aktsepteerima e-allkirju.
  10. Alates 2013. aasta oktoobrist on Eestis antud rohkem kui 130 miljonit digiallkirja.
  11. aasta septembris andis Euroopa Komisjoni digitaalarengu volinik Neelie Kroes talle kingitud Eesti test-ID-kaardiga oma esimese digiallkirja.
  12. Ameeriklased kasutavad ikka veel kõige rohkem paberit – ligikaudu 340 kg ühe elaniku kohta. See on muude riikide elanikega kõrvutades üks suuremaid paberikoguseid. Arvake ära, kes on teisel kohal! Eurooplased. Väljaande The Economist ajakirjanikud märgivad, et suurel hulgal paberit kasutab Belgia. Miks? Sest Brüsselis baseeruva Euroopa Parlamendi ja muude ELi institutsioonide esindajatel on vaja rohkesti dokumente ja seda kõikides riigikeeltes. Nõnda kulutatakse tohutul hulgal paberiressurssi. Muude suurte „paberiõgijate“ seas tuuakse välja Saksamaa, Soome, Itaalia, Prantsusmaa, Hispaania, Ühendkuningriik ja Rootsi.
  13. Töötajatel kulub 50% tööajast dokumentide koostamiseks ja ettevalmistamiseks: alates e-kirjadest ja presentatsioonidest kuni PDF-ideni. Nii suure osa oma ametitegevusest veedame dokumentidega!
  14. 95% teabest on ettevõtetes paberformaadis.
  15. Digiallkirja kasutavad ettevõtted sõlmivad 17% rohkem tehinguid ja nende aastane tulu kasv on 41% suurem.

 

Allikas:

  1. https://www.ria.ee/en/facts-about-e-estonia.html
  2. https://en.wikipedia.org/wiki
  3. https://joinup.ec.europa.eu/sites/default/files/inline-files/eGovernment%20in%20Estonia%20-%20February%202016%20-%2018_00_v4_00.pdf
  4. https://www.id.ee/index.php?id=31008
  5. https://blog.gonitro.com/2015/05/7-facts-will-make-rethink-document-management/
  6. https://www.delfi.lt
  7. https://www.inforouter.com/document-management-facts-and-figures
Kommentaarid
Soovime, et meie veebilehe sirvimine oleks võimalikult mugav, mistõttu kasutamegi küpsiseid (cookies). Klõpsates nppu „Nõustun”, nõustute ka küpsiste salvestamisega. Täpsemat teavet küpsiste kohta ja kuidas nendest saab keelduda, lugege DocLogixi privaatsuspoliitikast.